Viimati uuendatud: 31. jaanuar 2013
9 / 14
Rahapoliitika
Rahapoliitika instrumendid
Oma eesmärkide saavutamiseks on eurosüsteemi käsutuses mitmed rahapoliitika instrumendid.
Avaturuoperatsioonid
Olulisim instrument on avaturuoperatsioonid. Nende abil:
- juhitakse intressimäärasid,
- juhitakse likviidsust turul, ning
- väljendatakse rahapoliitilist kurssi.
Avaturuoperatsioonid saab jagada nelja kategooriasse:
- põhilised refinantseerimisoperatsioonid – korrapärased likviidsust pakkuvad pöördtehingud, mis toimuvad kord nädalas ja mille tähtaeg on üks nädal;
- pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid – korrapärased likviidsust pakkuvad pöördtehingud, mis toimuvad kord kuus ja mille tähtaeg on tavaliselt kolm kuud;
- peenhäälestusoperatsioonid – toimingud, mida teostatakse vajaduse korral rahaturu likviidsuse juhtimiseks ja intressimäärade suunamiseks eelkõige selleks, et leevendada turul toimuvate ootamatute likviidsuskõikumiste mõju intressimääradele;
- struktuurioperatsioonid – selliseid operatsioone teostatakse (korrapäraselt või ebakorrapäraselt) siis, kui EKP soovib kohandada eurosüsteemi struktuurset likviidsuspositsiooni finantssektori suhtes, näiteks pikema aja jooksul turul kättesaadavat likviidsust. Neid võib teostada pöördtehingute või otseoperatsioonidena või EKP võlaväärtpaberite emiteerimise kaudu.
Püsivõimalused
Eurosüsteem pakub ka püsivõimalusi, mis suurendavad või vähendavad üleöölikviidsust. Püsivõimaluste intressimäär on tavaliselt üleööturu intressi ülem- ja alammääraks.
Pakutakse kahte püsivõimalust:
-
(i) laenamise püsivõimalus, mis võimaldab osapooltel (st finantseerimisasutused, näiteks pangad) saada liikmesriikide keskpankadelt kõlblike varade vastu üleöölikviidsust; ning
-
(ii) hoiustamise püsivõimalus, mis võimaldab osapooltel avada liikmesriikide keskpankades üleööhoiuseid.
Kohustuslik reserv
Eurosüsteem kohustab krediidiasutusi hoidma liikmesriikide keskpankade kontodel kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja luua (või suurendada) struktuurilist likviidsuspuudujääki.
MP.009 01/12
Euroopa Keskpank
tagasi algusse
