Navigation Path: Home > The European Central Bank > Organisatsioon > Ülesanded > Finantsstabiilsus ja -järelevalve
Finantsstabiilsusel on finantssüsteemis ja majanduses tervikuna tähtis roll. Sellest annab tunnistust ka praegune kriis. Arvestades, et üha rohkem finantseerimisasutusi tegutseb mitmetes riikides või mitmel kontinendil, on üleilmne finantsstabiilsus muutunud eriti oluliseks.
Finantssüsteem hõlmab järgmist:
Finantssüsteemi kaitseks ja finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb kindlaks teha suurimad riskiallikad ja nõrgad kohad ning teavitada neist kõiki osapooli, näiteks finantseerimisasutusi ja järelevalveasutusi.
Pangad, kindlustusseltsid ja muud finantseerimisasutused moodustavad esimese kaitseliini finantskriiside vastu. Nende ülesanne on püsida elu- ja maksejõuline ning kontrollida laenuvõtjate krediidivõimet, juhtides seeläbi nende võetavaid riske.
Teise kaitseliini moodustavad meetmed, mida avaliku võimu organid võtavad finantskriiside vältimiseks või minimeerimiseks. Meetmed hõlmavad järgmist:
Kui finantseerimisasutustel tekib nimetatud meetmetest hoolimata probleeme, peavad mõnel juhul sekkuma avaliku võimu organid.
EKP-l/eurosüsteemil on finantsstabiilsusega seoses neli ülesannet.
EKP koos Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS) jälgib pidevalt struktuuri- ja tsüklilisi muutusi euroala ja Euroopa Liidu pangandussektoris ning muudes finantssektorites. Selle eesmärk on selgitada välja süsteemide võimalikud nõrkused ning kontrollida nende tugevust ja vastupidavust.
Hindamine toimub EKPSi pangajärelevalve komitees koostöös ELi riikide keskpankadega ja järelevalveasutustega. EKPs tegelevad finantsstabiilsuse seire ja hindamisega mitmed tegevusharud: tegevust kooskõlastab finantsstabiilsuse ja -järelevalve direktoraat ning selles osalevad majanduse peadirektoraat, turutehingute peadirektoraat, rahvusvaheliste ja Euroopa suhete peadirektoraat ning maksete ja turuinfrastruktuuri peadirektoraat.
Finantsstabiilsuse analüüs avaldatakse regulaarselt näiteks järgmistes aruannetes: „Financial Stability Review”, „EU banking sector stability” ja „EU banking structures”. Analüüsid avaldatakse ka EKP aastaaruandes. Vt ingliskeelset linki Publications on Financial stability and supervision
Tänu EKP spetsiifilistele kogemustele pöörduvad nii ELi kui ka riikide ametiasutused sageli EKP poole palvega aidata välja töötada ja kavandada finantseerimsasutuste suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja järelevalvenõudeid. Mõnel juhul aitab EKP kaasa omal algatusel. Igal juhul püüab EKP alati tagada, et arvesse võetaks finantsstabiilsust.
EKP
Keskpangad – eelkõige EKP ja EKPS – ning ELi järelevalveasutused teevad koostööd peamiselt EKPSi pangajärelevalve komitee raames. Komitee loodi 1998. aastal selleks, et aidata EKPSil täita oma põhikirjast tulenevaid ülesandeid usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantsstabiilsuse valdkonnas. Pangajärelevalve komiteesse kuuluvad EKP ja EKPSi keskpankade kõrgetasemelised esindajad ning esindajad nende ELi riikide pangajärelevalve asutustest, kus keskpank ei vastuta pangajärelevalvega seotud küsimuste eest.
Tõhus koostöö ja sage teabevahetus on finantsstabiilsuse säilitamise seisukohalt väga tähtsad nii tavaolukorras kui ka kriisi tingimustes. Kui tuleb hallata ja lahendada kriisiolukordi, osalevad teabevahetuses ka rahandusministeeriumid. Koostööle kindla aluse loomiseks on kõik osapooled alla kirjutanud vastastikuse mõistmise memorandumile. Kokkulepitud menetlusi vaadatakse korrapäraselt läbi ja katsetatakse finantskriisi simulatsioonide ja muude harjutuste abil.
Lisaks eespool nimetatud ülesannetele on eurosüsteem otseselt vastutav finantsturu infrastruktuuride järelevalve eest. Infrastruktuurid hõlbustavad fondide, väärtpaberite ja muude finantsinstrumentide vooge ostjate ja müüjate ning laenuandjate ja laenuvõtjate vahel. Need moodustavad finantssüsteemi põhikomponendi ja on võtmetähtsusega üldise stabiilsuse tagamisel. Järelevalve eesmärk on kindlustada infrastruktuuride tõrgeteta toimimine ning tagada, et neis esinevad võimalikud häired ei tekitaks süsteemseid riske ega mõjutaks finantssüsteemi ja majandust tervikuna.
Järelevalve
EKP/eurosüsteemi ülesanded on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 127.4, 127.5 ja 282.5 ning EKPSi põhikirja artiklites 3.3, 4 ja 25.1. Järelevalve moodustab osa EKP ülesandest tagada maksesüsteemide tõrgeteta toimimine ning tõhusad ja usaldusväärsed kliiringu- ja maksesüsteemid ühenduse piires ja suhetes teiste riikidega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 127.2 ning põhikirja artiklid 3.1 ja 22).
ELi institutsiooniline raamistik finantsstabiilsuse tagamiseks põhineb kahel komponendil: kriisi vältimine, ning kriisi haldamine ja lahendamine. EKP ja eurosüsteem toetavad mõlema eesmärgi täitmist, peamiselt hinnates finantsstabiilsust.
2008. aastal loodi kõrgetasemelistest ekspertidest koosnev de Larosière'i töörühm, et saada ettepanekuid finantsjärelevalve parandamiseks Euroopa Liidus. 2009. aasta aruandes kinnitas töörühm, et finantskriisi on osaliselt põhjustanud ebapiisav finantsregulatsioon ja -järelevalve. Töörühm kutsus Euroopa Liitu liikuma uue regulatiivse tegevuskava, jõulisema kooskõlastatud järelevalve ja tõhusate kriisihaldusmenetluste suunas. Samuti soovitati, et Euroopa finantsjärelevalve tõhusam raamistik peaks põhinema kahel loodaval institutsioonil, kes vastutaksid mikro- ja makrotasandil usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest Euroopa Liidus.
Pärast toetuse saamist 2009. aasta juunis kohtunud ELi juhtidelt, esitas Euroopa Komisjon 23. septembril 2009 oma ettepanekud õigusaktide kohta, mis käsitlevad järgmiste institutsioonide loomist:
Komisjoni ettepanekuid arutavad praegu Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament.
Rohkem teavet saab Euroopa Komisjoni veebilehe ingliskeelsest rubriigist Financial Services Supervision and Committee Architecture.
Finantskriisid võivad tekitada ulatuslikku sotsiaalset kahju, küündides kaugemale üksikutele pankadele osaks saanud finantskaotustest. Euroopa Liidus on pankadel ja muudel finantseerimisasutustel õigus pakkuda teenuseid väljaspool oma asukohariiki kas otse piiriüleselt või luues filiaale ja tütarettevõtteid. Seega tuleb ka finantsstabiilsuse tagamisel arvestada piiriülese ettevõtlusega ning riikide asjaomased ametiasutused peavad tegema tihedat koostööd välisriikides tegutsevate osapooltega.
Finantsstabiilsuse tagamiseks ja kriiside vältimiseks kohaldatakse usaldatavusnormatiive ehk kehtestatud eeskirju ning teostatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, mille raames kontrollitakse, kas pangad neid eeskirju järgivad.
Usaldatavusnormatiivid põhinevad ELi ühtlustatud regulatiivsel raamistikul, mille eest vastutab peamiselt Euroopa Komisjon. Liikmesriikide rahandusministrid võtavad need normid üle oma riigi õigusaktidesse.
Riikide tasandil vastutavad usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest siseriiklikud järelevalveasutused. Järelevalveasutused teevad praegu koostööd Lamfalussy 3. taseme komiteede raames, mis kohtuvad regulaarselt, et parandada järelevalveasutuste lähenemist ja koostööd Euroopa Liidus. Need komiteed on:
EKP ja keskpangad, kes ei täida järelevalvega seotud ülesandeid, osalevad Euroopa pangajärelevalve komitees hääleõiguseta liikmetena.
ELi tasandil teostatakse regulaarselt finantsstabiilsuse seiret ja hindamisi. Majandus- ja rahanduskomitee vaatab finantsstabiilsusega seotud küsimused läbi iga poole aasta järel toimuval finantsstabiilsuse ümarlaual, kus osalevad rahandusministeeriumide, keskpankade, EKP ja Euroopa Komisjoni kõrgetasemelised esindajad ning EKPSi pangajärelevalve komitee ja Lamfalussy komiteede esimehed. Majandus- ja rahanduskomitee ning finantsstabiilsuse ümarlaud valmistavad ette ka finantsstabiilsust käsitlevad teemad, mida arutatakse ECOFINi nõukogus.
Kui finantsturgude, -vahendajate või -infrastruktuuride tegevus on mingil põhjusel häiritud, peavad mõnel juhul sekkuma avaliku võimu organid.
Avaliku võimu organid võivad kriisi haldamiseks ja häirete kõrvaldamiseks võtta mitmesuguseid meetmeid, mis hõlmavad näiteks järgmist:
ELi kriisihalduse menetluse eesmärk on tagada asjakohane teabevahetus ning ELi järelevalveasutuste, keskpankade ja rahandusministeeriumite koostöö. 2008. aasta juunis kirjutasid kõnealused osapooled alla vastastikuse mõistmise memorandumile, mis käsitleb koostööd finantskriisi olukorras.
Kriisi lahendamine tähendab muu hulgas tegelemist makseraskustesse sattunud pankade või teiste finantseerimisasutustega ning kreeditoride, eelkõige hoiustajate huvide kaitset. See hõlmab järgmist:
Kriiside haldamise ja lahendamise menetluste tõhusust ELi tasandil kontrollitakse regulaarselt finantskriisi simulatsioonõppuste abil. ELi finantsstabiilsuse raamistikku täiendavad liikmesriikide abinõud, mis hõlmavad muu hulgas finantsstabiilsuse komiteesid, vastastikuse mõistmise memorandumeid ning muid ametlikke ja mitteametlikke kooskõlastusvahendeid.
Eurosüsteem aitab mitmeti kaasa pädevate riigiasutuste poliitika sujuvale rakendamisele krediidiasutuste usaldusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantssüsteemi stabiilsuse osas. Selleks teeb eurosüsteem järgmist:
2007. aasta augustis finantssüsteemi teatavaid osasid tabanud häiretest on tänaseks saanud üleilmne majandus- ja finantskriis, mille tagajärjel pankrotistuvad ettevõtted, kasvab tööpuudus, investorid kaotavad raha ning valitsused peavad eraldama suuri summasid, et vältida pangandussüsteemi kokkuvarisemist.
Maailma finantssüsteem on jätkuvalt suure surve all.
Täpsemat teavet pakub EKP viimane finantsstabiilsuse ülevaade (Financial Stability Review).
