Navigation Path: Home > The European Central Bank > Organisatsioon > Ülesanded > Välisvaluutatehingud
Eurosüsteem sooritab välisvaluutatehinguid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 105 ja 111. Välisvaluutatehingud hõlmavad:
Ametlike kokkulepete või üldsuuniste puudumisel võib eurosüsteem vajaduse korral viia läbi välisvaluutainterventsioone. Eurosüsteem võib viia välisvaluutainterventsioone läbi omal algatusel (ühepoolsed interventsioonid) või koostöös teiste keskpankadega (kooskõlastatud interventsioonid).
Interventsioone võivad läbi viia EKP (tsentraliseeritult) ja/või riikide keskpangad, kes tegutsevad avaliku esindajana EKP nimel (detsentraliseeritult). Tehingu peaeesmärki silmas pidades ei ole tähtis, kas interventsioon viidi läbi tsentraliseeritult või detsentraliseeritult.
Kõik ELi vääringutes tehtavad interventsioonid viiakse läbi eurosüsteemi poolt tihedas koostöös asjaomase euroalavälise keskpangaga (eelkõige puudutab see rahastamist), kahjustamata EKP peaeesmärki säilitada hindade stabiilsus.
Välisvaluutainterventsioonid võivad toimuda ka vahetuskursimehhanismis ERM2, mis võeti kasutusele majandus- ja rahaliidu (EMU) kolmanda etapi alguses. ERM2 põhineb peamiselt kahel õigusdokumendil: Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsioonil ning 1. septembril 1998 sõlmitud lepingul (koos muudatustega) EKP ja euroalaväliste Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade vahel.
Praegu osaleb ERM2-s kolm riiki: Taani (alates 4. jaanuarist 1999, pärast osalust ERM1-s), Leedu (alates 28. juunist 2004) ja Läti (alates 2. maist 2005). Teised 1. mail 2004 ja 1. jaanuaril 2007 Euroopa Liiduga ühinenud riigid peaksid edaspidi samuti vahetuskursimehhanismiga liituma.
(kehtivad alates 29. maist 2008)
Välisvaluutainterventsioone võib muu hulgas läbi viia euro ja Euroopa Liidu väliste riikide valuutade vahel (nt USA dollar ja Jaapani jeen) institutsiooniliste vahetuskursisuhete raames. Asutamislepingu artiklis 111 määratletakse kaks võimalikku alternatiivset institutsioonilist tegutsemisviisi.
Seni ei ole kumbagi neist menetlustest kasutatud. Mõlemas menetluses osaleb ka EKP, konsulteerides või andes ECOFINi nõukogule soovituse. Nimetatud institutsioonilised menetlused ei tohi piirata esmast eesmärki saavutada hindade stabiilsus. EKP välisvaluutareserv ei piira tema õigust viia läbi välisvaluutainterventsioone. EKP võib rahastada interventsioone ka muul viisil, näiteks välisvaluuta vahetustehingute kaudu.